top of page

Suund tundub olevat õige


Need pole Los Angelese palmid, vaid Oberhofi kuused

Pärast Oberhofi esimest nädalat polnud treenimiseks kuigi palju aega, sest uus meeste sprint toimus juba kolmapäeval.

Samas, midagi pidi ette võtma ka sellega, et jõulude aeg oli kehakoostisele halvasti mõjunud. Kuna Eestis olin treeninud ainult rahulikult ja kogunud värskust (ehk nautisin imelist toitu 100%), siis oli visuaalselt näha, et olen pehmem, turskem. Füsio mõõtis mind ära ja võrdlus suve ja sügisega oli näha. Uus lisakäik oli vaja leida trennivälisest tegevusest. Kuidagi oli vaja natukene rohkem keha liigutada, aga nõnda, et see poleks otseselt treening. Hakkasin peale treeninguid staadionilt koju tulema jala, 3km. Hotellis ei kasutanud oma korrusele minekuks kordagi lifti. Elasime 7ndal korrusel, trepiastmeid 140, päevas 5-7 korda läbimist. Rohkem jalutamist vabal ajal ning igahommikune jooks 3,5km enne sööki. Üllatavalt palju on juba keha muutunud sellise lühikese ajaga, aga peab olema ettevaatlik, et energiadefitsiit poleks liiga kõrge, muidu kukud auku, millest enam see hooaeg välja ei tule. Tasa ja targu paremuse poole.


Unistuste ilm, saab nautida klassika suuska

Oberhofis käisin Fischeri kabiinis ja leppisin Fischeri bossiga kokku, et edaspidi ostan neilt iga etapp ühe uue suusapaari. Neil on lademetes suuski, mida nad üldiselt annavad tulemuslikele sportlastele tasuta, kui neil pole hetke oludele konkurentsivõimelist paari. Kui endal enam-vähem tulemused all, siis saan ise ka sealt lunida, aga kuna praegu tulemust pole, siis maksan.


Eelmise nädala sprindist õppisin nii palju, et las see esimene Birxsteigi tõus kogub mulle kaotust, minu võistlus algab alles peale seda. Kui suudan esimest tõusu piisavalt varuga sõita, siis saan raja teisel poolel kasutada enda tugevust, milleks on Wasbergiga (jalalt-jalale) tõusu alguste ründamine. Raja peal oli iga ring 7 sellist kohta, kus värske jalaga annab tõusu väga vintskelt rünnata, neist ainult 1 oli Birxsteigi tõusule minek, ülejäänud peale seda. Samas kui esimesel tõusul natukenegi üle piiri pingutan, siis enam ära ei taastu ja iga uus tõus kaotad liiga lihtsalt sekundeid.


Tänane mantra: "Do what you can, with what you have, where you are" - Theodore Roosevelt

Sprindis esimene tõus hoidsin ennast tagasi, nii nagu plaanis. Sõidukiiruses olin Birxsteigi otsas alles 91. kohal, aga minu sõit alles algas. Nüüd sain kiiruse üles ja vajutasin gaasi põhja. Tiiru jõudsin juba 63. ajaga, mis on minu puhul kahe aasta kiireim esimene ring. Lamades tegin ühe lasu liiga kangelt ja täpselt nagu õpikus, parema käe sõrmega liiga järsult päästikut tõmmates läks ka lask paremale, kella 3 peale. Eks üritasin samamoodi ka teist ja kolmandat ringi sõita, aga haamrist see ei päästnud, esimene tõus on killer, viimane ring sain ikkagi kiireimalt minuti jagu tappa. Kuna püsti lasin ka ühe trahvi, siis lõpuprotokolli läks 71. koht (nädal varem olin 0+0 korral 63.). Positiivse emotsiooni andis ikkagi just taktikaline pool, sest nüüd kaotasin rajal 10km peale kiireimale eelmise nädala 3'2" asemel 2'20" . Võtsin hetke seisust kõik, mis võtta andis. Haamer tuli, aga mitte nii ränk. Kui varasemalt lõpeb haamri saamisega minu igasugune võime keha liikumissagedust hoida, siis nüüd suutsin mingitki kiirust hoida. Liigume ülesmäge!

Klassikaline haamer

Meeste teatesõit


Lähenesin nüüd võistlusele teistmoodi. Viisin ennast muusika abil võitluslainele. Tegin konkreetse pealelaskmise ja tõmbasin eemale ära, et ennast vihaseks ajada. Ma lähen nüüd võitlema, ning kedagi eest ära ei lase. Kui tekib teine või kolmas ring vajadus endast selgelt tugevama taga sõitmiseks, siis lähen panema ja valu ei kuula.

Stardinumber 19, meeskondi 24.

Esimene tõus jäin kohe grupi lõppu, sest ei tahtnud pundi keskele tõmblema jääda, seal on iga sekund positsioonivõitlus. Ega ma esimene tõus just kõige enesekindlamalt ennast ei tunne ka, nii et täitsa meeldis, et liidridki sättisid alguses rahuliku tempo. Grupi lõpus tekib paratamatult vedru efekt. Tõusu lõpus peavad tagumised kiirendama, et vahe eessõitjaga ei läheks liiga pikaks ning uue tõusu alguses jooksevad vahed jälle nii väikeseks, et tagumised peavad pidurdama. Jätsin siis need tõusu lõpu kiirendused tegemata, küll uue tõusu all kätte saan. Ma ei pannud tähelegi, et mingi hetk hakati grupi ees tempot tõstma ning jäin halvas kohas grupist maha, mis jättis mulje, et ma üldse ei jaksa ja jäängi pundist maha, aga tegelikult oli kõik kontrolli all ja sain enne tiiru ilusti pundi kätte, kuigi grammike pidin teistest rohkem panustama. Lasketiirus oli tuul veidi tõusnud võrreldes pealelaskmisega, kogu tihedus oli kergelt vasakul ja üks lask läks mööda, õnneks varupadruniga sai kiirelt tabamuse kirja ja uuesti rajale. Teine ring, nagu ikka, pannakse käik põhja, et karistada neid, kes aeglaselt lasevad. Nüüd on juba raskem liidritega ära olla, kui ei saa tuules püsida. Napilt sain rootslase esimese tõusu alguses kätte, aga kiirelt ja puhtalt lasknud liidreid kätte ei saanud. Sõitsin teises grupis. Püstitiiru jõudsin küll väsinuna, aga sain kindla asendi ja plekid kukkusid.



Tiirust välja kaheksandana ja nüüd oli see hetk, kus oli vaja hambad ristis eesolijast kinni hoida, selle olin juba enne starti endale sisendanud. Esimene tõus võitlesingi ära ja tundus, et ehk kestangi ära, aga teise tõusu keskel sain sellise haamri, et pärast tõusu ei jaksanud sirge peal hoogu üles saada ja nii sai mind veel viieliikmeline punt kätte ja lendasid päris hea hooga mööda. Kuna natukene olin enda kõõlumisest juba taastunud, suutsin pundile järgi kiirendada ja nendega kuidagi ära hoida, et ei tekiks lolli olukorda, kus annan Kalevile teate 7 sekundit pundist hiljem üle ja Kalev peab pool ringi neid kinni püüdma. Kusjuures 3-4 sekundit tõmbab Kalev probleemideta kinni, sellest pikem vahe on juba väga ebameeldiv. Esimene korralik avavahetus minu poolt see hooaeg ja kokkuvõttes kõigi meie meeste poolt päris hea sooritus, 14. koht.


Kuigi oli pagana raske etapp, siis mulle tegelikult Oberhof esimest korda karjääri jooksul meeldis. Sai sõidetud võimast Birxsteigi tõusu, millesarnast mujal MK-l pole näinud. Sai täiega nauditud talvevõlusid, võistelda lumesajus, mitte ei ligunenud vihma käes, nagu varasematel aastatel.


Edasi lähme minu lemmikpaika, Anterselva! Reedel on individuaal ja laupäeval uuesti meeste teatesõit. Kuna rajad on Anterselvas laiemad, siis teates ilmselt proovin esimene ring ettepoole trügida.


Sõitsime 7h Oberhofist Anterselva, nüüd taastav jalutuskäik


Seniks adjöö, suhtleme uuel nädalal!








bottom of page